Rahvusvahelises Spordi ja Kultuuri Liidus oma eesmärkide poole ronimas.

Selles ei ole kahtlustki, et kõigi EVS’i kogemus on iselaadi, eriline ja koleväga just selle EVS’sseri nägu, kes selles toimetab. Järgnevalt püüan teieni tuua, milliseid võimalusi mina selles EL’i poolt pakutavas programmis näen ja kuidas siiani mul see nö piimalt koore riisumise plaan välja on kukkunud. Loodan, et suudan enda tegemiste kokkuvõttega ka mõnda teist Eesti noort julgustada, et EVS ile „JA“ öelda ja see enda professionaalse poole arendamise kasuks mängima panna.

Minu „JA“ EVS’seriks hakata oli tugeva kondiga ja sihikindlust täis. Olin ta aegamööda selliseks vorminud. Siinkohal pean natukene pikemalt seletama, et saaksite aru, mis mind ajendas vabatahtlikuks hakkamast ja kui palju on see ettevõtmine mind mu eesmärkidele lähemale viinud.

Ülikooli kehakultuuri baka ajal olin Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna spordinõunik (tudengite spordielu elavdaja) ja tunnetasin ära, et spordimaailmas just organisatoorne pool ja spordiinimestega asjatamine istub mulle väga. Peale bakat tõi juhus minu teele võimaluse minna Taani õppima spordi ja tantsu kooli. Seal nägin, kui paljud inimesed tunnevad enese liigutamisest rõõmu ja kui palju õnnelikum nende ühiskond selle tõttu on. Sain aru, et Eestil on palju skandinaaviamaadelt õppida just selles osas, kuidas rahvas tervisespordile lähemale tuua ja kui palju tervemaks see kogu ühiskonda vormib.

Minu Taani kool tegi koostööd Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Liiduga (ISCA), kelle eesmärgiks ongi sellist mõttelaadi ka teistes riikides üle maailma levitada. ISCA on maailmas üks juhtivamaid katuseorganisatsioone tervisespordi sektoris. Sel on 135 liikmesorganisatsiooni viiel kontinendil. ISCA teeb koostööd nii avaliku kui ka erasektoriga eesmärgiga, et rahvas füüsilise aktiivsuse kaudu tervislikemate eluviiside juurde tuua. Oma Taani kooli kaudu sattusin vabatahtlikuks ühele suurele ISCA konverentsile „Sport Vision 2012“. Olles seal nö ühekordne vabatahtlik, nägin paari noort nende ridades askeldamas, sädemed silmis. Teadsin too hetk kohe, et tahan üks neist olla. Nende noorte silmis nähtud sädemed sütitasid mind tegutsema- uurisin välja, et ISCA’s saab olla European Voluntary Service’i kaudu vabatahtlik/praktikant. Aasta hiljem kandideerisin nende ridadesse ja läks õnneks- üle 100 soovi avaldaja hulgas olin mina nende kolme seas, kes 12 kuuks ISCA ridadesse võeti. Peale seda leidsin endale Eestist saatva organisatsiooni INVOLVED (suured tänud teile), ajasin paberid korda ja tegin asja ametlikuks. Great success!

Sellega oli algus tehtud- olin ootust täis, teadmata kui palju lähemale see eesolev aeg mind mu eesmärkidele viib.

Tänaseks võin öelda, et olen olnud 8 kuud tervisespordi organiseerimise südames Euroopa ja ka maailma tasandil. Seda küll praktikandi rollis, aga samamoodi nagu palgalised töötajad, hoitakse mind kursis organisatsiooni uusimate plaanidega, mul on õigus küsida, kui midagi arusaamatuks jääb ja rohkem kui teretulnud on uued ideed, mis aitaksid tervisesporti rahvusvahelisel tasandil edasi viia. Mul on avanenud võimalus osa saada ISCA sündmustest nii siin Taanis kui ka kuuel välislähetusel (Hispaania, Eesti, Šotimaa, Brüssel, Hispaania, Inglismaa). Meeldejäävamaiks pean Barcelonas kaasa aitamist ISCA konverentsi „MOVE Congress“ korralduses. Sinna tulid kokku tervisespordi liidrid üle maailma- jagati ideid, kogemusi, loodi uusi kontakte. Seal kohal olemine ja inimestega suhtlemine aitas mul natukene rohkem aru saada, kuidas asjad toimivad rahvusvahelisel tasandil tervisespordi arendamise osas. Suuremat sorti arusaamine tekkis peale Brüsselis kogetud avalikku kuulamist Euroopa Regioonide Komitees. Arvan, et algstaadiumis pilt Euroopa tasandil hakkab mulle tervisespordisektori organisatoorses pooles selginema ning seda lihtsam on mul Eesti pildi kujundamises kaasa aidata.

Ühtlasi on ISCA’s asjatamine mind viinud otsesesse kontakti Eesti spordikorraldajatega. Seda pean ülioluliseks, kuna minu plaan näeb ette koju tagasitulekut ja siinsele spordikorraldusele kaasa aitamist. Minu üheks ülesandeks on rahvusvahelise liikumisnädala „MOVE Week“ korraldamine Eestis. Liikumisnädal toimub sel aastal 29. septembrist kuni 5. oktoobrini ja selle põhi idee on tekitada üle Euroopaline tervisespordiürituste laine. Nädala jooksul tõmmatakse erinevate tervisespordi sündmustega rahva tähelepanu asjaolule, et liikumine on oluline ning see teeb nii kehale kui ka vaimule head. Korraldan seda nädalat koostöös Eesti Olümpiakomitee projektiga Liikumisaasta, Eestimaa Spordiselts JÕUD’i ja Spordiaasta MTÜ’ga. Selle tõttu olen sattunud suhtlema suuremate kodumaa spordiorganisatsioonide eesistujatega. Neilt olen leidnud tuge nädala planeerimisel ning teiste spordi organisatsioonide ja aktivistidega suhtlemisel. Meil on tekkinud avatud ning vaba koostöö, mille käigus saan neilt julgelt nõu küsida. ISCA on avanud mulle ukse, mille võtme leidmist plaanisin juba mõni aeg tagasi. Nüüd see uks on avatud ja edasi tuleb ise tubli olla, et peale sellest sisse astumist kujuneks välja seiklus, mis tekitab positiivsuseid kogemusi nii minus eneses kui ka eestlaste liigutamisharjumustes.

Selle lühikese kokkuvõtte kirjutamisel keskendusin sellele, kuidas ja mil määral on EVS’sseriksolemine mind mu professionaalsetes sihtides edasi aidanud. Kui hakkaksin kirjutama kultuurilistest kogemustest ja seiklustest, siis vist ruum ja aeg virtuaalsetel lehtedel saaks otsa. Loodan, et selline vaatenurk minu EVS’i ajale paneb mõne teise Eesti noore silmis sädemed lendama, tekitab tahtmise öelda vabatahtlikkusele suur ja rasvane „JA“ ning leida selle läbi oma tee oma enese sihtideni.

Tiina Kiislar

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga